Uurimus multšide, väetiste, geosünteetide, kattekangaste omaduste ja kasutamise kohta

1. Multšid

Multši all mõistetakse taimede kasvupinnasele või -substraadile peale laotatud kattematerjali kihti.

Multšimise eesmärgiks on eelkõige niiskuse säilitamine mullas ning ka juurestiku külmakaitse

talveperioodil. Mõnel määral vähendavad multšid ka umbrohtumist ning lagunedes toimivad pinnaseparandajatena. Sageli kasutatakse multše dekoratiiveesmärkidel. Kõige laiemalt võib multše klassifitseerida materjali järgi, kasutusotstarbe järgi.

1.1. Orgaanilised multšid

Turvas

Turba multšina kasutamisel tuleb silmas pidada selle hapestavat mõju, mistõttu turvas ei sobi happesuse suhtes tundlikele kultuuridele. Multšimiseks võiks niisiis üldiselt eelistada neutraliseeritud turvast. Granuleerimata turba kasutamisel on probleemiks, et see on kerge ning läbi kuivades kannab tuul selle laiali. 

Puukoor

Põhiliselt on haljastuses seni kasutatud peenestatud männikoorest toodetud multši. Eesmärgipäraselt

valmistatuna ja kasutatuna ongi see üks paremaid ning täidab nii ökoloogilised kui ka dekoratiivsed eesmärgid. Hea kooremultš on valmistatud purustatud männikorbast, ei sisalda puiduosakesi ning on vähemalt aasta aega seisnud. See on sõelutud ühtlastesse läbimõõduklassidesse (fraktsioonidesse) ning sellele võib olla lisatud ka orgaanilisi väetisi. Kooremultš ei tohi sisaldada mürkkemikaale, mulda ja kive, juurumbrohu osakesi ega umbrohuseemneid. Hakkemultši kasutamine annab palju võimalusi just aiakujunduse seisukohast, kuna võimalik on kasutada erinevalt toonitud haket, mis võimaldab luua huvitavaid pindasid ja mustreid. Oluline on, et toonimiseks kasutatavad värvained oleksid keskkonnasõbralikud. 

Puiduhake

Hakkemultši kasutamine annab palju võimalusi just aiakujunduse seisukohast, kuna võimalik on kasutada erinevalt toonitud haket, mis võimaldab luua huvitavaid pindasid ja mustreid. Oluline on, et toonimiseks kasutatavad värvained oleksid keskkonnasõbralikud. Toonimata hake aga mõjub looduslähedaselt ning seda kasutatakse analoogselt kooremultšiga. Ka hake sõelutakse erinevatesse läbimõõduklassidesse (fraktsioonidesse). HakkemultŠi toodetakse nii tööstuslikult kui kasutuskohtadel hooldustööde käigus eemaldatud puuokste purustamise teel mobiilse kerge oksahakkuriga. Kasu on kahekordne: kaob vajadus jäätmete utiliseerimise järele ning pole vaja teha kulutusi multši ostmiseks. Okstest toodetud multš ei ole ülearu hele ega silmatorkav. Keskkonnaohutuse ja taimetervise seisukohalt sobib lehtpuuhake paremini, võrreldes okaspuuhakkega.

Heinaniide, muruniide

kasutades tuleks laotada 2 – 3 cm kihina, paksem kiht ei lase õhku läbi. Soovitatav kasutada koos koredama materjaliga – liiv, turvas. Parim on liblikõieliste haljasmass. Muruniide hoiab mulla niiskust ja takistab umbrohu kasvamist. Suve teisel poolel lisades soodustab taimede kasvu ja takistab õigeaegset võrsete puitumist. Võib muuta mulla happelisemaks. Sobib marjapõõsaste ja viljapuude alla. Pikka rohtu kasutades tuleb jälgida, et see oleks niidetud enne seemnete valmimist.

Põhk

Põhk laseb õhku läbi ka paksema kihina. See on hea kasutamiseks maasikapeenrasse, kuna hoiab marjad puhtana ja pärsib seenhaiguste levikut. Lagunemisprotsessis kulutab põhk jällegi lämmastikku, kuna on süsinikurohke materjal, seega ei tohi unustada väetamist. Lagunemata jäägid tuleks igal kevadel kõrvaldada või maasse kaevata, sest need takistavad maa ülessulamist. Põhus on närilistel mõnus pesitseda.

Puulehed

Puulehtede puhul on vaja taas meeles pidada happelisust. Multšiks sobivad enim vahtra, pärna, paju, saare, pihlaka, sarapuu ja viljapuude lehed. Kask, pöök, tamm ja pappel on liiga happelised ning sisaldavad palju parkaineid, mis rikuvad mulla mikrokliima ära. Silmanähtavalt haigustega lehti ei tohiks mitte mingil juhul multšina kasutada. Värsked lehed lagunevad kiiremini, vanemad katavad kauem. Puhas lehekompost on happeline, sobib turbaaiale. Tammelehekompost näiteks rododendronitele.

1.2. Mineraalsed multšid

Kergkruus e. keramsiit

Tegemist on keraamilise tootega, mis valmistatakse kuumtöötlemise teel savist. See ei karda niiskust, vees ligunemist, pinnasesurvet ega külmumist, on hea soojusisolaator, valmistatud ainult looduslikest lähteainetest ning ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase. Materjal on kerge ja hõlpsasti paigaldatav, see ei hallita ega mädane, reguleerib hästi mulla niiskust ja õhurežiimi ning hoiab eemal putukad ja närilised.  Välishaljastuses parandab juurestiku mikrokliimat, reguleerib mulla niiskust ja õhu režiimi.

Killustik

Killustikku on saadaval erinevast materjalist, näiteks graniit-, betoon-, lubja- ehk paekivi- või kruuskillustik, ja ka dekoratiivkillustikuna. Killustiku omadused multšina sarnanevad kivimultšile. Meeles tasuks pidada seda, karbonaatne materjal neutraliseerib mulla happesust. Sobivad kõige paremini kiviktaimlasse ja maja seina ääres paiknevate peenarde katteks, aga ka põõsaste, sibullillede, kõrreliste jt looduses kivistel aladel kasvavate taimede ümber. 

Kruus, liiv

Mõlemad on Eestis laialt levinud maavarad, kasutamiseks kergesti kättesaadavad ja soodsad. Kruus on jämedateralisem, st õhurikkam ja stabiilsem kui liiv. Mõlemad soodustavad vee äravoolu. Heade drenaažiomaduste tõttu neist taimetoitainete sidumisel abi ei ole. kasutatakse püsimultšina peenarde katteks, kiviktaimlas, kivimüürides, või teede rajamisel. Karbonaatne materjal neutraliseerib mulla happelisust. Kuna kivil on omadus soojeneda, siis pole soovitatav teda panna tüve ligidale.Liiv on mittelagunev multš. Kasutada 5-7cm kihina, hinnalt on ta mineraalsetest multšidest kõige odavam. Värvuselt on kollakamat ja valget. Kõikidele taimedele sobilik

Tellisepuru

Tellisepuru valmistatakse vanadest ringlusse võetavatest tellistest või tellisejääkidest, mis jahvatatakse puruks. Punaka värvi tõttu loob see silmatorkava kontrasti roheliste taimedega. Teravate servadega annab tellisepuru väga tõhusa kaitse tigude ja nälkjate vastu.

Mineraalsete multšide all tuleb kindlasti kasutada geotekstiili või sobivat sünteetilist multši, sest hooldustööde käigus või ka niisama aja jooksul võib materjal kergesti mullaga seguneda. Just sellepärast on mineraalse multšimaterjali kasutamine tarbeaias keeruline ja mitte eriti otstarbekas. Mineraalne multš sobib pigem kasutamiseks iluaeda või puude ja põõsaste alla. 

1.3. Sünteetilised multšid

Peenravaip

Vastupidav ultraviolettkiirguse suhtes, tihe ja õhku läbilaskev polüpropüleenkangas vastupidavusega 8-10 aastat.  On tallamiskindel ja takistab  umbrohukasvu ja niiskuse aurumist pinnasest. ,samas vähendab erosiooni. Sobib kasutada terrassi, teekatte, turbaaia ja kiviktaimla aluse kattena. 

Tekstiilimultš

Kerge pinnakattematerjal. Vastupidavus olenevalt kasutuskohast 5-6 aastat. Mustakiuline polüpropüleenmaterjal on vastupidav ultraviolettkiirgusele ja mullas leiduvatele ühenditele. Kangast kasutatakse umbrohu kasvu takistamiseks ja noorte taimede juurdumise soodustamiseks kuna hoiab pinnase niiske ja soojana. Tekstiilimultši võib kasutada ka erinevate pinnasekihtide eraldamiseks- näiteks drenaazi ja substraadi vahel lillepeenras.

Kilemultš

Sünteetiliste multšimaterjalide paigaldamine eeldab pikemaajalist etteplaneerimist, sest need pannakse maha juba peenarde rajamisel. Juba istutatud taimedega seda põhimõtteliselt enam teha ei saagi. Lisaks eespool mainitud õhu ja vee läbilaskmatusele on kilede puhul probleemiks purunemine (näiteks hooldustööde käigus või loomade põllule eksimisel). Purunenud kohti on keeruline parandada ning kogu peenra multši ühes tükis väljavahetamine ei ole mõtekas enne, kui taimed vajavad uuendamist. Vett läbilaskvaid sünteetilisi multše võib kasutada alusmaterjalina dekoratiivse multši all, et viimast mullast eraldada. Sünteetiliste multšide alla armastavad sisse kolida sipelgad.

2. Geosünteedid

Geotekstiil 

On kõige levinumad geosünteetilised materjalid, kuna nende kasutusvaldkond on väga lai. Geotekstiilid jagunevad kootuteks ja mittekootuteks. Kootud geotekstiilidega täidetakse enamasti sarnaselt geovõrguga armeerimisfunktsiooni (konkreetse toote valik ja parameetrid sõltuvad projekti vajadustest) aga ka eraldust ja filtratsiooni. 

Mittekootud geotekstiilide kasutusvaldkonnad on järgmised:

• eraldusfunktsioon, millega takistatakse kahte erinevat pinnast omavahe segunemast (näiteks takistatakse killustiku „uppumine“ pehmemasse pinnasesse);
• filtreerimisfunktsioon, mis tagab selle, et pinnases liikuv vedelik läbib geotekstiili, kuid pinnas ise jääb paigale (näiteks takistatakse dreensüsteemi ummistumine);
• dreenfunktsioon, mis tähendab, et vedelik liigub mööda geotekstiili tasapinda (vett dreenitakse sõna otseses mõttes geotekstiili abil);
• kaitsefunktsioon, mis tähendab, et geotekstiili kasutatakse mingi toote või konstruktsiooni kaitsmiseks, punktkoormuste hajutamiseks (takistamaks näiteks geomembraani purunemist punktkoormuse tagajärjel).

Geotekstiile kasutatakse väga mitmetes valdkondades – infra- ja hooneteehituses – täitmaks eelnimetatuid ülesandeid.

Geovõrk

Geovõrkude ülesanne on tekitada ehitatavasse konstruktsiooni (olgu selleks tavaline sõidutee, vundamendi alus, varinguohtlik ala, vall, nõlv, tugisein jne) tõmbejõude vastuvõttev komposiitkiht. Teisisõnu, geovõrk kompenseerib puudujääke pinnase tugevuses. Konkreetseks näiteks võib tuua autoteede katendi mõiste: „Katend on mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele“.

Geomembraanid

Geomembraanid on praktiliselt vedelikke mitteläbilaskvad materjalid. Geomembraanid on kaasaegne ja efektiivne moodus reostuse vältimiseks ja/või peatamiseks. Pinnasesse paigaldatud geomembraanid moodustavad igasugusele reostusele läbimatu barjääri, mis peab igavesti vastu. Geomembraane valmistatakse enamasti kõrgtihedusega polüetüleenist, polüvinüülkloriidist, sünteetilisest kummist, väga madaltihedusega polüetüleenist, lineaar madaltihedusega polüetüleenist või polüpropüleenist. 

3. Kattekangad

Peenravaip on polüpropüleenist, sitke ja tihe, ribadest punutud pinnakattematerjal, mis takistab umbrohtude arengut, hoiab pinnase niiskena ja vähendab samas erosiooni. Põimitud kangas laseb läbi vett ja õhku, sellega kaetud pinnas ei muutu elutuks. Aja jooksul kanga avavused siiski ummistuvad ning läbilaskevõime halveneb. Tavaliselt musta või valget värvi peenrakangas on vastupidav UV kiirguse suhtes, ta ei lagune ega muutu rabedaks. 

Katteloor on kerge, õhuke, valge, kiuline polüpropüleenist kangas, mis on eelkõige mõeldud külmaõrnade taimede kaitsmiseks öökülmade eest. Ka kahjurid ei pääse läbi loori ega saa taimedele muneda. Samuti aitab katteloori kasutamine pikendada taimede võimalikku kasvuperioodi, seega saada varajasemat saaki. Katteloor aitab stabiliseerida öise ja päevase õhutemperatuuri kõikumisi.

Juuretõkkekangas on vett läbilaskev jäik kiudkangas, mis ei kõdune ega mädane. Tõkestab puujuurte tungimist selle alla istutatud taimepuhmastesse või lubab taimi istutada ebatavalistesse kasvukohtadesse, näiteks killustikku, kivide vahele või liiva sisse. Ideaalne abivahend turbaaedade rajamisel. Juuretõkkega vooderdatud istutusauk takistab mulla kadumise juurte ümbert ning filtreerib üleliigse kastmis- ja sademetevee.

Filterkangas on polüpropüleenkiududest valmistatud kiudkangas, mida kasutatakse pinnase tugevdamiseks, erosiooniohu, külmakaitseks ja umbrohu tõkestamiseks. Kangas on viltjas, vett ja õhku läbilaskev. Kaal 136 g/m². Vee läbilaskevõime 100 l/m²/sek. Filterkangas eraldab erinevad mullakihid üksteisest, takistab nende segunemist, tugevdab struktuuri ja tõkestab külmunud maapinnast tulenevaid kahjustusi. 

4. Väetised

Väetisi saab rühmitada väga erinevalt: olemas on üld- ja eriväetised, kiiretoimelised, keskmise ja aeglase toimega ning samuti juhitava toimeajaga (Osmocote-tüüpi) väetised, kevadel, sügisel ja suvel antavad väetised, vedelal, pulbrilisel, granuleeritud või vees lahustuval kujul väetised.

4.1. Orgaaniline väetis

Sõnnik 

On tähtsaim orgaaniline väetis. Sõnniku lähteaineks on koduloomade väljaheited ja allapanu. Selle väärtus oleneb loomaliigist, söötade kvaliteedist ja koosseisust, allapanust  ja sõnniku hoidmise ning säilitamise viisist. Sõnniku ülesandeks on mulla rikastamine orgaanilise ainega, sõnnik on ka tähtsamaid mulla varustajaid mikroelementidega. Taime põhitoitaineid on sõnnikus vähe, kuid suuremad annused rahuldavad siiski mõne kultuuri vajaduse. Loomaliigi järgi on toitainerikkamad hobuse- ja lambasõnnik. 

Kõdusõnnik

Saadakse kasvuhoonesse, lavadesse või kiletunneli alla kevadel biokütteks pandud sõnnikust, mis kuumenemise tagajärjel on suve jooksul muutunud pudedaks pruuniks massiks. 

Virts

On väärtuslik lämmastikku ja kaaliumi sisaldav väetis, mis rikastab mulda ka mikroorganismidega. Seda kasutatakse veega lahjendatult pealtväetiseks ja kompostide valmistamiseks. Väärtuslikumaks loetakse veise väljaheitest ja uriinist saadud virtsa. 

Kompost

Kompost on põllumajanduse ja tööstuse orgaanilistest jäätmetest, turbast, adrust jms kääritamisel saadav väetis. See toimib ühtaegu nii väetise kui ka mullaparandusainena. Kompost ei ole nii kontsentreeritud kui sõnnik ning seda võib kasutada igal ajal: panna taimede vahele, segada mulla sisse, kaevata mulda, valmistada leotist. Komposti valmistatakse tihti ise, sest see on üks lahendustest biojäätmete kõrvaldamiseks. Samuti saab seda osta kuulutuste kaudu eraisikutelt või suurtootjatelt ning aianduskauplustest eri suuruses kottides.

4.2. Mineraalväetis

Mineraalväetis tasakaalustab orgaanilise väetise ainete sisaldust vastavalt kultuuri nõuetele ning võimaldab mitmekesistada toime aega ja kohta.

Lämmastikväetised (N) - lämmastikust on meie muldades tavaliselt kõige suurem puudus, sellepärast annab lämmastikväetisega väetamine ka kõige nähtavamaid tulemusi. 

Tähtsaimad lämmastikväetised on naatriumsalpeeter ehk naatriumnitraat, lubisalpeeter ehk kaltsiumnitraat, vedel ammoniaak, ammoniaagivesi, ammooniumsulfaat, ammooniumkloriid, ammooniumsalpeeter ehk ammooniumnitraat, karbamiid ehk kusiaine.

Fosforväetised  (P) - fosfori osatähtsus taime elus on väga suur. Seda vajavad taimed eriti noores eas, tärkamis- ja istutusjärgsel perioodil. Fosfor kiirendab saagi valmimist ja tõstab selle kvaliteeti.Kõige enam kasutatavamaks fosforväetiseks on superfosfaat. Sobib kõikide kultuuride väetamiseks. Veel fosforväetisi - granuleeritud lihtsuperfosfaat, topeltsuperfosfaat, rikastatud fosfaat, kaaliummetafosfaat, fosforiidijahu. 

Kaaliumväetised (K) - normaalselt kasvades ja saaki andes eemaldavad aiakultuurid kasvukeskkonnast taime põhitoitainetest kõige rohkem kaaliumi. Jaotatakse kloriidsed ja sulfaatsed, ka puutuhka võib kaaliumväetiseks pidada.

Kompleksväetised on kas liitväetiste või väetissegudena. Liitväetiste molekuli kuulub mitu toiteelementi ja iga väetise osake sisaldab kõiki väetises olevaid elemente, mis on seal sellises vahekorras nagu on kogu väetises olevate elementide vahekord. Väetissegud saadakse mitme erineva lihtväetise segamise teel. Väetissegudes sisaldab iga väike osake ainult selle väetise elemente, millest ta pärineb.

Mineraalväetiste uue rühmana võib nimetada maheväetisi, mida toodetakse looduslikest ainetest. Neid on nii mikroelementide vedelsegudena, erinevate väetiselahustena kui ka pelletite ja peeneteralistena. Kõik mineraalväetised ja nende käitlejad peavad väetiseseaduse kohaselt olema registreeritud riiklikus väetiseregistris. Põllumajandusameti kodulehel on kättesaadav ajakohane väljavõte registrist. Kõigi nende väetiste kasutamise ja doseerimise kohta leiab teavet pakendilt. Juhiseid tuleb alati järgida, sest esiteks võib valesti väetamise tõttu luhtuda suure saagi koristamise plaan ning teiseks kahjustavad valesti väetatud kultuurid meie enese tervist ja keskkonda.

Kasutatud kirjandus:

Aedla., M. Aiapidaja käsiraamat. Ühinenud Ajakirjad AS. Tallinn 2014, lk 36 - 39

Tooding, S. Multšide omadused. ak.rapina.ee/sirjetoo/Multšide%20omadused2.ppt
Tooding, S. Enamlevinud multšide omadused. Mullaõpetuse aine õppematerjal Moodle'ist.

Mölder A. Haljasalade kasvupinnased ja multšid

Uurman, K. 2006. Väetised ja nende klassifitseerimine.http://ak.rapina.ee/katrinu/vaetus/index.html

http://www.viacon.ee/

http://www.bauhof.ee

http://www.aiakaup.ee

http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/erinevate-multside-head-ja-vead?id=31403395